Liikluskindlustus veoautole

Veoauto liikluskindlustus - milleks see vajalik on

Liikluskindlustus on Eestis kohustuslik vastutuskindlustus, mis kaitseb teisi liiklejaid Sinu tegevusest tulenevate kahjude eest. Kui veoautoga juhtub õnnetus ja Sina (või Sinu veoki juht) olete selle põhjustanud, katab liikluskindlustus kolmandatele isikutele tekitatud varakahju ja isikukahju.

See on vajalik turvavõrk, et kannatanu ei peaks oma kuludega üksi toime tulema ning samas ei pea Sina kartma, et üks õnnetus tekitab Su rahakotti hoomamatult suure augu. Kuigi seadus paneb paika miinimumnõuded, võivad kindlustusandjate tingimused ja teenused üsna erinevad olla. Seepärast tasub endale enne paketi valimist selgeks teha, kuidas hinda arvestatakse, milline on kaitse ulatus ning mis on Sinu kohustused.

Veokite kindlustamine on oluline samm nii liikluses osalemiseks kui ka enda ja teiste turvalisuse tagamiseks. Erinevalt tavapärastest sõiduautodest on veoautod oma massi ja suuruse tõttu liikluses märgatavalt ohtlikumad ning sellega võivad kaasneda ka suuremad kahjunõuded.

Peamised riskid ja ohud veoautoga liikluses

Mida statistika näitab

Statistika näitab, et veokid on kaks korda sagedamini kindlustusjuhtumitega seotud kui väiksemad sõidukid. See tähendab, et iga kaheksas aastase kindlustuslepinguga veoauto põhjustab liiklusõnnetuse. Liikluskindlustuse Fond on välja toonud ühe aasta andmetel, et veoautode kahjutihedus (kindlustusjuhtumite arv saja kindlustatud sõiduki kohta) oli 13,06 - ehk aasta jooksul põhjustati liiklusõnnetus iga kaheksanda aastase kindlustuslepinguga veoautoga.

Levinumad õnnetuse tüübid

Veoautodega seotud liiklusõnnetused jagunevad mitmeks suureks kategooriaks:

• kokkupõrked ristmikel
• parkimisõnnetused
• ühesõidukiõnnetused
  
  

Kõige enam esineb kokkupõrkeid ristmikel ja reastumistel, mis on seotud sõiduki suure massi ja manööverdamisraskustega. Samuti esineb parkimisaladel sageli õnnetusi, kus veoauto tagurdamisel või manööverdades riivab kõrval asetsevat sõidukit.

Ilmastiku mõju

Õnnetuste sagedust mõjutavad ka ilmastikuolud. Libedad ja lumised teed suurendavad riski märgatavalt, eriti suure massiga sõidukite puhul. See teeb kindlustuse veelgi olulisemaks, kuna ilmastikust tingitud avariid on vahel vältimatud, kuid kindlustuskaitse aitab vältida suuri rahalisi kahjusid.

Veoautode põhjustatud kahjud

Veoautodega toimuvad liiklusõnnetused on tihti suurema kahjuga kui sõiduautodega juhtunud avariid. Keskmiselt on veoautode põhjustatud kahjusummad umbes 80% suuremad kui teiste sõidukitega juhtunud õnnetustes. Lisaks on õnnetustes kannatada saanud veoautodele tekitatud keskmine kahju koguni 131% suurem võrreldes tavapärase liikluskindlustusjuhtumi keskmise kahjuga.

See näitab selgelt, kui oluline on veoauto omanikule korralik liikluskindlustusleping - see hoiab ära suured rahalised väljaminekud kolmandatele isikutele. Samuti on siit selgelt näha, et lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele on veoautode puhul väga oluline ka kaskokindlustus, et oleks ka veoki enda kulud õnnetuse korral kaetud.

Mida veoauto liikluskindlustus katab

Liikluskindlustus on eelkõige kohustuslik vastutuskindlustus: see hüvitab kahjud, mille Sina oma juhitud veokiga teistele põhjustad. Hüvitiste ulatus tuleneb seadusest ning hõlmab nii varalisi kui ka isikukahjusid.

Tüüpiliselt hõlmab hüvitamine muuhulgas järgmisi kahjusid:

• Kannatanu ravikulud ja meditsiinilised kulutused. Hüvitatakse kulud, mis on tervise taastamiseks vajalikud: arstiabi, haiglaravi, hooldusravi, rehabilitatsioon, vajalikud ravimid ning abivahendid.
• Ajutise ja püsiva töövõimetuse tõttu tekkinud kahju. Kui kannatanu kaotab õnnetuse tõttu sissetuleku, hüvitatakse see vastavalt ravijärgsele prognoosile. Püsiva töövõimetuse korral võidakse maksta pikemaajalist toetust.
• Valu ja kannatused. Mittevaraline kahju hõlmab nii füüsilist kui ka emotsionaalset valu. Hinnatakse vigastuste raskust kui ka elukvaliteedi ja heaolu langust..
• Ülalpidamise vähenemine või kaotus. Kui hukkunul või raskelt vigastatul on ülalpeetavaid, kompenseerib kindlustus nende sissetuleku vähenemise. Kui õnnetus lõpeb surmaga, hüvitatakse ka matusekulud.
• Varakahjustused. Hüvitatakse kannatanu sõiduki taastamise või asendamise kulu ning ka hoonete, piirdeaedade, liiklusmärkide ja muu varaline kahju. Lisaks korvatakse kahju ärahoidmiseks tehtud kulutused.
• Põhjendatud kulud asendusautole. Kui kindlustusjuhtumi tõttu ei saa kasutada sõidukit, mille kasutamine oli inimese igapäevaseks toimetulekuks hädavajalik, või kui inimene teenis kahjustunud sõidukiga tulu näiteks majandus- või kutsetegevuses, hüvitatakse põhjendatud kulud samaväärse sõiduki kasutamiseks.
• Muud kulud. Võidakse hüvitada ka kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud lisakulud, näiteks vajaduse korral kannatanu auto pukseerimise kulu. Samuti hüvitatakse sõiduki väärtuse vähenemine pärast remonti.
  
  

Mis jääb kaitse alt välja

Liikluskindlustus ei hüvita kõiki võimalikke kahjusid. On olukordi, mis on välistatud või mille korral hüvitatakse kahju ainult piiratud ulatuses.

• Kahju, mis ületab kindlustussumma piiri. Liikluskindlustusel on kindlad ülempiirid kindlustusjuhtumi kohta: isikukahju korral kuni 5,6 miljonit eurot ja varakahju korral kuni 1,2 miljonit eurot. Kui tegelik kahju läheb neist piiridest üle, tuleb ülejäänud osa tasuda kahju tekitajal.
• Õnnetuse põhjustaja enda veoauto ja vara. Liikluskindlustus on mõeldud kannatanu kaitseks, mitte süüdlase enda kahjude katmiseks. Seega ei hüvitata õnnetuse põhjustaja auto remonti ega muid talle endale kuuluvaid varakahjusid. Selliste riskide jaoks on kaskokindlustus.
• Lahtise kivi või eseme tekitatud klaasikahju ilma kokkupõrketa. Kui kahjustatud asja ei saa kohe korda teha ja vahepeal tuleb kasutada samaväärset asendusasja, ei korva liikluskindlustus reeglina asenduse rentimise või kasutamise kulusid. Näiteks võib see puudutada tööriistu või seadmeid.
• Saamata jäänud tulu ja erilise väärtusega esemed. Liikluskindlustus ei kata üldjuhul eriväärtuslikke esemeid, nagu kunst, sularaha või väärtpaberid. Samuti ei hüvitata ettevõtlusest tulenevat saamata jäänud tulu, välja arvatud juhul, kui kahju on seotud isikukahju või surmaga.
• Lepingulised kahjud ja kahju, mis ei tulene sõiduki kui suurema ohu allika toimimisest. Hüvitamisele ei kuulu ka kahjud, mis on seotud puhtalt lepinguliste kohustustega või ei ole olemuselt liiklusõnnetuse tagajärg sõiduki kasutamisest. Näiteks tühistatud lepingust tekkiv kahju või olukord, kus sõiduki omanik kahjustab omaenda vara, ei lähe üldjuhul liikluskindlustuse alla.
  
  

Kuidas kujuneb veoauto liikluskindlustuse hind

Liikluskindlustuse hinna taga on mitu mõjutajat. Kindlustusandjad hindavad riski oma mudelite järgi ja sama veoki eest võivad pakkumised erineda päris märgatavalt. Seepärast on võrdlemine praktiliselt alati mõistlik. Hinna arvutamisel vaadatakse korraga nii veoki enda näitajaid, kasutusviisi, juhi ja ettevõtte tausta kui ka üldist kahjustatistikat.

Peamised tegurid, mis hinda mõjutavad:

• Sõiduki liik ja registriandmed. Oluline on, et tegu on just veoautoga ja millise kategooria ning otstarbega veokiga. Veokite puhul hinnatakse riski sageli rangemalt, sest mass, pidurdusteekond ja kahjude suurus on tavaliselt suuremad kui kergemate sõidukite korral.
• Registrimass, täismass ja tehnilised näitajad. Veoki puhul on fookuses eelkõige massid, telgede arv, haagiste kasutamise võimalus ning muud tehnilised omadused, mis mõjutavad nii avarii tõenäosust kui ka võimaliku kahju ulatust. Mida suurem ja raskem komplekt, seda kallimaks võib makse kujuneda.
• Kasutusviis ja töö iseloom. Kas veok teeb igapäevaselt pikki vedusid, sõidab linnaringe, veab eriveost, käib ehitusobjektidel või on tegemist hooajalise tööga. Kauba laad ja töötingimused loevad: näiteks ehitusplatsidel või kitsastes laohoovides manööverdamine võib tähendada teistsugust kahjuriski kui rahulik maanteetransport. Kui teed vedusid platvormi kaudu või osutad veoteenust laiemalt, arvestatakse seda samuti.
• Läbisõit ja kasutusintensiivsus. Mida rohkem veok reaalselt liikluses on, seda rohkem on kokkupuuteid liiklusolukordadega. Seetõttu kipub pidevas töös olevate veokite kindlustus olema kõrgem kui masinatel, mis seisavad osa ajast või teevad vähem sõite.
• Kahju- ja kindlustusajalugu. Kui varasemad aastad on möödunud ilma nõueteta, on see kindlustusandja jaoks tugev pluss. Kui aga on olnud mitmeid kahjujuhtumeid, sagedasi nõudeid või katkestatud lepinguid, võib see hinna üles viia. Veokite puhul on statistika mõttes oluline ka kahju suurus, mitte ainult juhtumite arv.
• Peamine piirkond ja marsruudid. Arvesse võetakse omaniku või vastutava kasutaja aadressi, aga veoautode puhul loeb sageli ka see, kus veok reaalselt kõige rohkem liigub. Tiheda liiklusega piirkonnad ja keerukad sõlmed võivad suurendada avariiriski, maanteeveod annavad teistsuguse riskiprofiili.
• Omanik, vastutav kasutaja ja ettevõtte taust. Kui veok on liisingus või ettevõtte kasutuses, vaadatakse lisaks veoautole ka vastutava kasutaja ning ettevõtte näitajaid. Kogenud autopark ja stabiilne ajalugu võivad toimida hinnale pidurina, uue või kiiresti kasvava autopargi puhul võivad tingimused olla teised.
• Lepingu vormistamise kanal. Maakleri kaudu on lihtsam näha korraga mitut pakkumist ja nende tingimusi. Kindlustusest Kindlustusmaakleris teeme Sulle kuni 10 seltsi hinnavõrdluse ja selgitame, mille arvelt üks hind odavam või kallim on, et saaksid valida veokile mõistlikuima lahenduse.
  
  

Kokkuvõttes kujuneb veoki liikluskindlustuse hind paljude detailide summana. Kuna seltside riskiloogika ja “lemmikprofiilid” erinevad, tasub pakkumised alati kõrvuti panna, mitte võtta esimest ettejuhtuvat numbrit.

Millal peab veokil liikluskindlustus olema

Kohustusliku liikluskindlustuse mõte on hoida kaitstuna kõiki liiklejaid, mistõttu peab see olema kõigil liikluses kasutatavatel mootorsõidukitel ja haagistel. Eestis kehtib põhimõte, et registreeritud sõidukil peab olema katkematu kindlustuskaitse nii kaua, kuni see võib liikluses osaleda.

Seega vajab liikluskindlustust iga liikluses osalev veoauto või raskeveok. Veoauto liigub sageli suure koorma ja massiga, mistõttu on avarii tagajärjed üldjuhul tõsisemad ning kahjud võivad olla suured nii varale kui ka inimeste tervisele. Vahel lisanduvad ka puhastustööd või muud lisakulud.

Liikluskindlustuse nõue kehtib ka teiste sõidukite kohta (näiteks sõiduautod, bussid, töömasinad, mopeedid, mootorrattad, traktorid, maastikusõidukid, elektritõukerattad või tasakaaluliikurid, proovinumbriga ja transiitnumbriga autod, rendiautod, taksod, matkaautod ning haagised), kui need on registreeritud ja võivad liikluses osaleda.

Erandid kindlustuskohustusest

• Uunikumid ja võistlusautod. Kui omanikul on vanasõiduk või võistlusautona kasutatav masin, mida tavaliikluses ei kasutata, võib kindlustuskohustusest vabaneda. Selleks tuleb sõiduki registrikanne peatada ning sõiduk ei tohi liikluses osaleda.
• Lühiajaliselt kasutusest eemal olev veok. Kui kindlustusleping lõpeb ja veoautot enam liikluses ei kasutata, võib kindlustuse lõpetada ning sõiduki ajutiselt registrist kustutada. Periood võib olla kuni 12 kuud, mille jooksul uut lepingut sõlmima ei pea, kuid selle aja sees ei tohi sõiduk teel liikuda ega avalikus kohas parkida.
• Välisriigis registreeritud veoauto. Eesti liikluses osaleval välisriigi veokil peab olema oma riigi kehtiv kindlustus. Enamasti kehtib see ka Eesti teedel, kuid veoki omanik peab veenduma, et leping hõlmab tõesti ka Eestit. Välismaa veokitel on võimalik sõlmida ka piirikindlustus, mis kehtib ainult Eestis viibimisel.
  
  

Iga muu sõiduk, mis on liiklusregistris arvel ja tohib liikluses osaleda, peab olema kindlustatud, sealhulgas väiksemad maismaasõidukid, mis liiguvad üksnes mootori jõul ja mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või mille valmistajakiirus ületab 14 km/h ning mass on suurem kui 25 kg.

Liikluskindlustuse kehtivus välismaal

Kehtiv liikluskindlustus kehtib reisimisel Euroopa Majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis. Eesti kuulub kahte rahvusvahelisse süsteemi: Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide süsteemi ja rohelise kaardi süsteemi. Kuna kõik EMP riigid on ühtlasi rohelise kaardi süsteemi liikmed, on enamikul Euroopa reisidel piisanud tavalisest kindlustuslepingust.

Mida välismaale sõites silmas pidada

Kui sõidad Eestist välja, on mõistlik arvestada järgmiste põhimõtetega:

• Leping peab kaasas olema: hoia kindlustusleping alati käepärast, et saaksid vajadusel tõendada kehtivat vastutuskindlustust.
• Roheline kaart: kui plaanid minna riiki, mis ei kuulu EMP-sse, vajad rohelist kaarti. Kindlustusandja väljastab selle tasuta ning seda saab esitada digitaalselt või paberil. Alates 2020. aastast on lubatud rohelist kaarti printida valgele paberile.
• Õnnetus juhtus välismaal: kahjust tuleb koheselt teatada oma kindlustusandjale või selle nõuete käsitlejale Eestis, et saada edasised juhised.
  
  

Liikluskindlustus kehtib samadel alustel Euroopa Majanduspiirkonna riikides ning ka Šveitsis. Katvuse laienemine hõlmab järgmisi riike: Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Madalmaad (Holland), Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari. Liikluskindlustus kehtib samadel alustel ka nendes EMP välistes riikides: Monaco, San Marino.

Rohelisele kaardile märgitud riigid, kuhu on vaja see kaasa võtta: Albaania, Andorra, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Maroko, Moldova, Montenegro, Serbia, Šveits, Ühendkuningriik, Tuneesia, Türgi.

Enne teele asumist küsi kindlustusandjalt üle, kas roheline kaart on vajalik ja millistes riikides seda nõutakse. Praktikas on roheline kaart mõistlik kaasa võtta ka kaugematesse EMP riikidesse.

Vajaduse korral võid kindlustusandjalt paluda ka piirikindlustuse või lisakaitse, mis kehtib riigis, kuhu tavaline leping ei ulatu. Välisriigi veokiga Eestisse tulles peaks samuti veenduma, et veoautol on kas kehtiv riiklik kindlustusleping, roheline kaart või piirikindlustus.

Sundkindlustus ja selle vältimine

Kui veoauto omanik või vastutav kasutaja jätab kohustusliku liikluskindlustuse sõlmimata, rakendub sundkindlustus. See tähendab, et Eesti Liikluskindlustuse Fond sõlmib veoki registriandmete alusel lepingu automaatselt ning saadab kindlustusmakse nõude.

Sundkindlustuse eesmärk on tagada, et kõik sõidukid oleksid kindlustusega kaetud, kuid see on tavalisest lepingust märgatavalt kallim ning sellega kaasnevad lisariskid.

Kui kindlustamata veok tekitab kahju, peab juht maksma iga juhtumi eest 640 eurot omavastutust. Et sellist kulukat olukorda vältida, on mõistlik sõlmida leping õigeaegselt või kustutada veok ajutiselt registrist, kui Sa seda liikluses ei kasuta.

Sundkindlustus on sisuliselt viimane abinõu ning seda tasub võimalusel vältida, et hoida kulud kontrolli all ja vähendada vajadust suure omavastutuse järele.

Ilma kindlustuseta sõitmise tagajärjed

Kehtiva liikluskindlustuseta sõitmine on seaduserikkumine. Politsei võib määrata rahatrahvi ning ilma kindlustuseta ei pääse veoauto tehnoülevaatusest läbi.

Kui põhjustad kindlustamata veokiga õnnetuse, pead kõik kulud ise katma. Need võivad ulatuda tuhandetesse eurodesse ning sellele lisanduvad veel sundkindlustus ja trahv.

Kindlustuse kehtivuse kontroll ja uuendamine

Veoauto kindlustuse olemasolu saad mugavalt üle kontrollida liikluskindlustuse kalkulaatorist. Kui leping lõpeb, tuleb uus koheselt sõlmida, sest seadus nõuab katkematut kaitset.

Kindlustusest tuletab oma klientidele lepingu lõppu varakult e-kirjaga meelde ning saab saata ühtlasi ka uue pakkumiste ülevaate.

Kindlustuslepingu lõpetamine ja veoauto müük

Lepingu saab erakorraliselt lõpetada, kui veoauto hävineb, varastatakse või on pikalt kasutuskõlbmatu. Samuti saad lepingu lõpetada siis, kui veokil lõpeb rendi- või liisinguleping. Kasutamata ajale vastav osa tasutud kindlustusest tagastatakse proportsionaalselt.

Veoki müümisel liigub kehtiv liikluskindlustus automaatselt uuele omanikule, kes peab kas vormistama uue kindlustuslepingu või jätkama sama seltsiga. Müüja võib kindlustuslepingu katkestada enne omanikuvahetust, kuid pärast registrikande muutmist läheb leping üle ja tagastusõigust enam ei ole.

Tasub arvesse võtta

• Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mis annab liiklejatele turvatunde ja hüvitab kolmandatele isikutele tekitatud kahju.
• Veoautode puhul on riskid ja võimalikud kahjusummad keskmisest suuremad: veokid on statistika järgi kaks korda sagedamini seotud kindlustusjuhtumitega ning veoautodega seotud õnnetuste kahjusummad on keskmiselt umbes 80% suuremad. See on üks põhjuseid, miks tasub tingimused ja hind enne lepingu sõlmimist läbi mõelda.
• Liikluskindlustuse hind kujuneb sõiduki liigi, tehniliste andmete, kasutusviisi, juhi kindlustusajaloo ja mitme muu teguri põhjal. Tark on pakkumisi võrrelda ning kasutada meie kalkulaatorit, et jõuda enda jaoks sobivaima variandini.
• Liikluskindlustus hüvitab laialdaselt nii varalisi kui ka isikukahjusid, kuid olemas on ka välistused, millega tasub arvestada.
• Liikluskindlustus kehtib automaatselt Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis, kuid EMP-st väljapoole sõites võib olla vajalik roheline kaart.
• Sundkindlustus ja kindlustuseta sõitmine võivad väga kulukaks minna, seega tasub oma leping(ud) regulaarselt üle kontrollida ja hoida kindlustuskaitset katkematuna.
• Oluline on teada nii oma õigusi kui ka kohustusi, et liikluses osalemine oleks turvaline, seadustele vastav ja rahaliselt kaitstud.