Liikluskindlustus sõiduautole

Sõiduauto liikluskindlustus – mis see on ja miks see on kohustuslik?

Sõiduauto liikluskindlustus on kohustuslik kindlustusliik. Liikluskindlustus kaitseb Sind, kui tekitad oma sõidukiga teistele kahju. Õnnetuse korral hüvitab liikluskindlustus Sinu eest kahjud, mis tekkisid keskkonnale, teistele autodele, varale või kellegi tervisele.

See on oluline turvapadi: kannatanu ei jää oma kuludega üksi ning Sina ei pea kartma, et üks avarii toob kaasa rahaliselt üle jõu käiva arve. Kuigi seadus seab liikluskindlustusele miinimumnõuded, võivad kindlustusandjate tingimused ja teenused erineda. Enne valikut tasub endale selgeks teha, kuidas hind kujuneb, kui lai on kaitse ulatus ning mis on Sinu kohustused kindlustuse kehtivana hoidmisel.

Mida liikluskindlustus katab?

Liikluskindlustus on eelkõige kohustuslik vastutuskindlustus: see hüvitab kahjud, mille Sina oma juhitud sõidukiga teistele põhjustad. Hüvitiste ulatus tuleneb seadusest ning hõlmab nii varalisi kui ka isikukahjusid.

Isikukahjud ja nendega seotud hüvitised

• Kannatanu ravikulud ja meditsiinilised kulutused: arstiabi, haiglaravi, hooldusravi, rehabilitatsioon, vajalikud ravimid ning abivahendid.
• Ajutise ja püsiva töövõimetuse tõttu tekkinud kahju: kui kannatanu kaotab õnnetuse tõttu sissetuleku, hüvitatakse see vastavalt ravijärgsele prognoosile; püsiva töövõimetuse korral võidakse maksta pikemaajalist toetust.
• Valu ja kannatused: mittevaraline (moraalne) kahju, mille puhul hinnatakse vigastuste ja kahjustuste raskust, elukvaliteedi ja heaolu langust ning ka kannatanu enda osa kahju tekkimises.
• Ülalpidamise vähenemine või kaotus: kui hukkunul või raskelt vigastatul on ülalpeetavaid, kompenseeritakse nende sissetuleku vähenemine; surmaga lõppenud juhtumi korral hüvitatakse ka matusekulud.
  
  

Varakahjud ja mõistlikud lisakulud

• Varakahjustused: kannatanu sõiduki taastamise või asendamise kulu ning hoonete, piirdeaedade, liiklusmärkide ja muu vara kahjustused. Korvatakse ka edasise kahju ärahoidmiseks tehtud kulutused.
• Põhjendatud kulud asendusautole: kui kindlustusjuhtumi tõttu ei saa inimene kasutada sõidukit, mille kasutamine oli tema igapäevaseks toimetulekuks hädavajalik, või kui inimene teenis kahjustunud sõidukiga tulu (majandus- või kutsetegevuses), hüvitatakse põhjendatud kulud samaväärse sõiduki kasutamiseks.
• Muud kulud: kindlustusandja võib hüvitada kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud lisakulud (näiteks vajaduse korral kannatanu auto pukseerimise kulu) ning sõiduki väärtuse vähenemise pärast remonti.
  
  

Mis jääb kaitse alt välja?

Liikluskindlustus ei hüvita kõiki võimalikke kahjusid. On olukordi, mis on välistatud või mille korral hüvitatakse kahju vaid piiratud ulatuses.

• Kindlustussummat ületav kahju: kindlustussumma piirid on isikukahju puhul 5,6 miljonit eurot ja varakahju puhul 1,2 miljonit eurot kindlustusjuhtumi kohta. Kui kahju ületab need piirid, jääb ülejäänud osa põhjustaja kanda.
• Õnnetuse põhjustaja enda sõiduk ja vara: liikluskindlustus ei korva süüdlase auto remonti ega muid talle endale kuuluvaid kahjusid - selleks on vaja kaskokindlustust.
• Teelt lendu läinud kivi või muu eseme tekitatud kahju: kui auto klaasi tabab lahtiselt lendav kivi ja tekib mõra ilma kokkupõrketa teise sõidukiga, ei ole see liikluskindlustuse juhtum.
• Samaväärse asja kasutamise kulu: kui kahjustatud eset ei saa kohe parandada ja tuleb kasutada asendustoodet, ei hüvita liikluskindlustus asenduse rentimise kulusid (näiteks tööriistade või seadmete puhul).
• Saamata jäänud tulu ja eriesemed: liikluskindlustus ei kata eriväärtuslikke esemeid (kunst, sularaha, väärtpaberid) ega ettevõtlusest tekkinud saamata jäänud tulu, välja arvatud juhul, kui kahju põhjustab isikukahju või surm.
• Lepingulised kohustused ja teise sõiduki omaniku kahju: kahju, mis ei ole omane sõiduki kui suurema ohu allika tegevusele (näiteks tühistatud leping või omaniku oma vara kahjustamine), ei kuulu hüvitamisele.
  
  

Millal peab sõiduautol olema liikluskindlustus?

Kohustusliku liikluskindlustuse eesmärk on hoida kaitstuna kõiki liiklejaid. Eestis kehtib põhimõte, et registreeritud sõidukil peab olema katkematu kindlustuskaitse nii kaua, kuni see võib liikluses osaleda. Seega peab liikluskindlustus olema kõigil liikluses kasutatavatel sõiduautodel.

Erandid kindlustuskohustusest

• Uunikumid ja võistlusautod: kui vanasõidukit või võistlusautot tavaliikluses ei kasutata, saab kindlustuskohustusest vabaneda, peatades sõiduki registrikande.
• Lühiajaliselt liiklusest eemal olev sõiduk: kui kindlustusleping lõpeb ja sõidukit liikluses ei kasutata ning avalikus ruumis ei pargita, võib kindlustuse lõpetada ning sõiduki ajutiselt registrist kustutada. Periood võib olla kuni 12 kuud, mille jooksul uut lepingut sõlmima ei pea.
• Välisriigis asuv sõiduk: Eesti liikluses osaleval välisriigi sõidukil peab olema kehtiv kindlustus. Enamasti kehtib selle sõiduki riiklik kindlustus Eesti teedel, kuid omanik peab veenduma, et leping hõlmab ka Eestit; välismaa sõidukid võivad sõlmida ka piirikindlustuse, mis kehtib ainult Eestis viibimise ajal.
  
  

Kõik muu, mis on registreeritud ja võib liikluses osaleda, peab olema kindlustatud - sh väiksemad maismaasõidukid (nt ATV-d ja kergliikurid), mis liiguvad üksnes mootori jõul ja mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või mille valmistajakiirus ületab 14 km/h ning mass on suurem kui 25 kg.

Kuidas kujuneb sõiduauto liikluskindlustuse hind?

Liikluskindlustuse hinna taga on mitu mõjutajat ning iga kindlustusandja arvutab riski oma metoodika järgi. Seetõttu on pakkumiste võrdlemine ning selleks maakleri abi kasutamine igati mõistlik. Hinna juures vaadatakse sõiduki andmeid, juhi tausta ja üldisemat statistikat. Peamised mõjutajad on järgmised:

• Sõiduki kategooria ja tüüp: kindlustusmakse erineb sõltuvalt sellest, kas tegu on sõiduauto, kaubiku, mootorratta, bussi või haagisega.
• Sõiduki mark, mudel ja tehnilised andmed: võimsam mootor ja suurem registrimass viitavad üldiselt kõrgemale riskile. Statistika järgi juhtub üle 90 kW mootoriga autodega sagedamini õnnetusi kui väiksema võimsusega autodega. Lisaks hinnatakse istekohtade arvu ning mõnikord vaadatakse ka tootja margi õnnetusstatistikat.
• Sõiduki kasutusotstarve: peaaegu pidevalt teel olevad sõidukid (taksod, rendiautod, õppesõidukid ja alarmsõidukid) on tavaliselt kõrgema maksega; väiksema sõidukoormusega eraotstarbeline kasutus kajastub sageli madalamas hinnas.
• Kliendi kindlustus- ja kahjuajalugu: pikk kindlustuskogemus ilma kahjudeta annab signaali väiksemast riskist; varasemad kahjujuhtumid, esitatud nõuded ja katkestatud lepingud võivad makset tõsta.
• Sõiduki kasutamise peamine piirkond: arvesse võetakse sõiduki omaniku või vastutava kasutaja rahvastikuregistri järgset aadressi või ettevõtte registreerimise aadressi. Tihedama liiklusega piirkondades on õnnetusi rohkem.
• Omaniku või vastutava kasutaja vanus ja kogemus: noore juhi esimesed kindlustuslepingud võivad tulla kallimad; kogenuma juhi puhul on makse enamasti madalam. Kindlustandjad hindavad tihti ka sõiduki omanikuks või vastutavaks kasutajaks oleva ettevõtte suurust ja teisi ärilisi näitajaid.
• Lepingu sõlmimise kanal: Kindlustusest Kindlustusmaakleris koostame Sulle kuni 10 seltsi hinnavõrdluse ning anname nõu tingimuste osas.
  
  

Need tegurid koos kujundavad kindlustusmakse. Kuna kindlustusandjate riskimudelid ja eelistused on erinevad, annab pakkumiste kõrvutamine sulle parema ülevaate valikutest.

Populaarsed automargid ja kahjutihedus Eestis

Sõiduauto margi valik võib mõjutada kindlustusmakset. Statistika näitab, et mõne automargi puhul esineb sagedamini liikluskahjusid.

Kõrgeima kahjutihedusega margid 2021. aastal

• BMW – kahjutihedus 6,91
• Lexus – 6,63
• Land Rover – 6,76
  
  

Kõige madalama kahjutihedusega margid 2021. aastal

• VAZ – 1,57
• Suzuki – 3,03
• Dacia – 3,80
  
  

Kõrge kahjutihedus ei tähenda, et sõiduk on ebaturvaline - pigem viitab see riskikäitumise mustritele juhtide seas.

Sõiduautodega seotud kahjujuhtumid - ülevaade 2021. aasta põhjal

Statistika järgi registreeriti 2021. aastal kokku 31 898 liikluskindlustuse juhtumit, millest valdav enamus oli seotud sõiduautodega. Liiklusõnnetustes osales 30 619 erinevat sõiduautot. Eesti piires registreeriti 28 186 juhtumit ning välismaal juhtus Eestist tulnud sõidukitega 1 019 juhtumit.

Keskmine liikluskahju ühe juhtumi kohta ulatus 1 800 euroni, mis oli ligikaudu 9% kõrgem kui 2020. aastal. Kahju suurus sõltub muu hulgas osalevate sõidukite hinnaklassist, kokkupõrke asjaoludest ning sellest, kas tegu oli ahelavarii, külgkokkupõrke või näiteks liiklusmärgi eiramisega.

Uute autode puhul võivad ka väiksemad avariid kujuneda kulukaks, sest remondis mõjutavad kogukulu ka elektroonilised süsteemid (nt parkimisandurid, radarid ja kaamerad).

Kuude lõikes olid 2021. aastal keerulisemad perioodid pimeduse ja libedate olude tõttu detsember ja jaanuar ning samuti maikuu, mil inimesed kipuvad suve ootuses rohkem kiirustama. Samal ajal on liikvel ka rohkem teisi liiklejaid, keda talvel vähem näeb (näiteks jalg- ja mootorratturid), mis tähendab sagedasemaid äkkpidurdusi, järske pöördeid ning ahelkokkupõrkeid.

Levinumad kahjusituatsioonid ja nende osakaal

• Parkimisõnnetused: 2021. aastal hinnanguliselt 41% kõigist registreeritud juhtumitest (nt manööverdusviga parkimismajas, uksekahjud, kitsastesse kohtadesse sisenemisel tekkinud kriimud).
• Ristmikuavariid: osakaal umbes 39% (sageli tähelepanematus, eesõiguse mitteandmine või valed manöövrid valgusfoorita ristmikel).
• Ühesõiduki õnnetused: umbes 7% (kontrolli kaotus ja teelt väljasõit, otsasõit postile või muule takistusele - tihti seotud ilmaolude, tähelepanu hajumise või liigse kiirusega).
• Muud situatsioonid: umbes 13% (nt kokkupõrked loomadega, otsasõidud ummikutes, peatumis- ja parkimiskohtadega seotud arusaamatused, kahju liiklusmärkidele ja ehitistele).
  
  

Hoolikas juhtimine, piisav pikivahe, aktiivne ohutustehnoloogia kasutamine (nt parkimisandurid) ning rahulik liikluskäitumine aitavad vähendada õnnetuste arvu ja nendega seotud kulusid.

Sõiduautode tüübid ja liiklusohutus - mida tasub teada?

Erinevatel sõiduautodel on oma iseloom ja ka mõned liiklusohutuse nüansid, mida tasub silmas pidada:

Kabriolett

Lahtise katusega silmarõõm. Avatud katus tähendab rohkem vabadust, kuid vähem turvalisust. Kabrioletid on tihti madalamad ning võivad teistele vähem silma paista. Ole eriti tähelepanelik, hoia lähituled sees ning arvesta tuule ja ilma mõjudega.

Kombi

Palju ruumi nii perele kui pagasile ning mugav kaaslane reisidel ja igapäevatoimetustel. Kõrgem raskuskese ja suurem mass võivad mõjutada pidurdusteekonda. Laetud katuseraamid või täis pagasiruum muudavad auto juhitavust.

Kupee

Sportlik ja stiilne kaheukseline auto, mõeldud pigem juhile ja ühele kaassõitjale. Madalam ja jäigem auto võib pakkuda paremat teelpüsivust, kuid nähtavus võib olla piiratum. Manööverdades ja parkides tasub olla eriti tähelepanelik.

Limusiin

Pikk ja luksuslik sõiduk, sageli kasutusel pidulikel sündmustel või ärisõitudel. Pikk kere teeb manööverdamise linnas keerukamaks: arvesta suurema pöörderaadiuse ja pimedate nurkadega.

Linnamaastur

Kõrgem vaade ja mugav juhiasend. Kõrgem raskuskese tähendab, et järskudel pööretel ja kiiretel manöövritel tuleb olla ettevaatlik. Tugev tuul mõjutab kõrgemaid autosid maanteel rohkem kui madalaid. Samas pakub suurem kere head kaitset kokkupõrke korral.

Luukpära

Kompaktne ja praktiline auto, sobib hästi linnasõitudeks. Kuju ja ehitus annavad sageli hea nähtavuse ja manööverdamisvõime. Suuremate luukpärade puhul kehtivad sarnased soovitused nagu linnamaasturite puhul – jälgi raskuskeset ja arvesta pimealadega.

Maastur

Loodud ka keerulisematele teedele ja maastikule. Suure massi ja kõrgema raskuskeskme tõttu võib kiiretel pööretel tekkida ümbermineku oht. Suurus võib tekitada pimenurkasid, seega kontrolli peegleid hoolikalt.

Mahtuniversaal

Ruumikas pereauto, kus jagub istekohti ja ruumi. Täislaadungiga muutub pidurdusteekond pikemaks - hoia ohutut pikivahet ning jälgi, et reisijad oleksid alati korrektselt kinnitatud.

Mikrobuss

Väikebussi ja sõiduauto vahepealne variant, sobib väiksemate gruppide vedamiseks. Nagu ikka suuremate sõidukitega, nõuab see rohkem tähelepanu pööretel ja kitsastes kohtades. Külgtuul võib mõjutada mikrobussi rohkem kui madalamat autot.

Pikap

Kasulik tööauto avatud kaubaruumiga. Tühja kastiga on tagumine osa kergem ja libedal võib auto tagaosa “ujuma” hakata. Laadimisel jälgi kauba tasakaalu.

Sedaan

Klassikaline neljaukseline sõiduauto eraldi pagasiruumiga. Tüüpiliselt hästi juhitav ja stabiilne.

Universaal

Sedaani praktilisem vend: pikem kere ja avar pagasiruum. Parkimisel ja tagurdamisel nõuab pikkus rohkem tähelepanu. Kui pagasiruum on laeni kraami täis, arvesta nähtavuse vähenemisega ning jälgi küljepeegleid.

Väikebuss

Mitmekohaline sõiduk suuremale seltskonnale või perele. Suurem kaal ja kõrgem kere tähendavad pikemat pidurdusteekonda ning suuremat külgtuule tundlikkust. Juhi rahulikult ja sujuvalt.

Sõiduautoga ohutu liiklemise ABC

Liiklusohutus algab juhist. Siin on meelespea igale sõidukiomanikule:

1. Jälgi pikivahet

• Linnas: vähemalt 2 sekundit.
• Maanteel: vähemalt 3 sekundit. (Kui näed maanteel ees oleva auto numbrit lugeda, oledki talle juba liiga lähedale pugenud.)
  
  

2. Kohanda kiirust vastavalt tingimustele

• Arvesta nähtavuse, ilma, teekatte ja rehvidega.
• Must jää, pori, vihm ja lumi muudavad pidurdusteekonda mitmekordselt!
  
  

3. Kasuta turvavarustust

• Laps peab olema turvatoolis, mis sobib tema kaalule ja pikkusele.
• Turvavöö on kohustuslik, v.a. jääteel või arstliku loaga.
• Ka lemmikloomad peavad olema sõidukis turvaliselt kinnitatud!
  
  

4. Proovi ennustada ohtlikke olukordi

• Väldi äkkpidurdusi ja pimedatesse kurvidesse sõitmist kiirusega.
• Arvesta jalakäijate ja ratturitega.
• Tea loomade liikumise piirkondi ning kellaaegu ning väldi võimalusel hämaras liiklemist.
  
  

Liikluskindlustuse kehtivus välismaal

Liikluskindlustus kehtib reisimisel Euroopa Majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis. Eesti kuulub Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja rohelise kaardi süsteemi. Enamiku Euroopa reiside puhul on piisanud tavalisest kindlustuslepingust, kuid välismaale sõites tasub põhimõtted üle vaadata.

• Hoia kindlustusleping käepärast: see on tõend, et Sul on kehtiv vastutuskindlustus.
• Roheline kaart: kui plaanid minna riiki, mis ei kuulu EMP-sse, vajad rohelist kaarti. See on rahvusvaheline kindlustusdokument, mis tõendab, et Sinu kindlustus kehtib ka riigis, kuhu reisid. Kindlustusandja väljastab selle tasuta ning seda saab esitada digitaalselt või paberil. Alates 2020. aastast on lubatud rohelist kaarti printida valgele paberile.
  
  

Riigid, kus liikluskindlustus kehtib samadel alustel

Liikluskindlustus kehtib samadel alustel järgmistes riikides:

Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Madalmaad (Holland), Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari.

Samuti kehtib liikluskindlustus nendes EMP-välistes riikides: Monaco, San Marino.

Rohelisele kaardile märgitud riigid, kus see on vajalik kaasa võtta

Rohelisele kaardile märgitud riigid, kuhu see on vaja kaasa võtta:

Albaania, Andorra, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Maroko, Moldova, Montenegro, Serbia, Šveits, Ühendkuningriik, Tuneesia, Türgi.

Enne teele asumist tasub kindlustusandjalt üle küsida, kas roheline kaart on vajalik ja millistes riikides seda nõutakse. Praktika näitab, et roheline kaart on mõistlik kaasa võtta ka kaugematesse EMP riikidesse reisides.

Kui satud välismaal liiklusõnnetusse, tuleb kahjust koheselt teatada oma kindlustusandjale või selle nõuete käsitlejale Eestis. Kindlustusandja annab juhiseid, kuidas edasi toimida.

Vajaduse korral võib Eesti kindlustusandja väljastada ka piirikindlustuse või lisakaitse, mis kehtib riigis, kuhu tavaline leping ei ulatu. Välisriigi sõidukiga Eestisse tulles tuleb samamoodi veenduda, et sõidukil on kas kehtiv riiklik kindlustusleping, roheline kaart või piirikindlustus.

Sundkindlustus ja selle vältimine

Kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja jätab kohustusliku liikluskindlustuse sõlmimata, rakendub sundkindlustus. LKF ehk Eesti Liikluskindlustuse Fond sõlmib sõiduki registriandmete alusel lepingu automaatselt ning saadab kindlustusmakse nõude. Sundkindlustuse eesmärk on tagada, et kõik sõidukid oleksid kindlustusega kaetud, kuid see on tavalisest lepingust märgatavalt kallim ning sellega kaasnevad lisariskid.

Sundkindlustuse makse on tavalisest lepingust märksa kõrgem ning see kehtib ka siis, kui sõiduk seisab ja seda ei kasutata. Kui kindlustamata sõiduk tekitab kahju, peab juht maksma iga juhtumi eest 640 eurot omavastutust.

Kui sõiduk on ajutiselt liiklusest eemaldatud, kustuta sõiduk (kasvõi ajutiselt) registrist ning liikluskindlustuse leping katkeb automaatselt. Pea meeles, et kui sõiduk liikluses ei osale ja oled kindlustuslepingu peatanud, saad ilma kindlustuseta olla täpselt 12 kuud. Kui 12-kuuline kindlustuskohustusest vabastuse periood lõppeb ja sõidukil ei ole endiselt kehtivat liikluskindlustuse lepingut, rakendub automaatselt sundkindlustus.

Sundkindlustust tasub võimalusel vältida - nii hoiad kulud kontrolli all ja väldid suure omavastutuse riski.

Ilma kindlustuseta sõitmise tagajärjed

Kehtiva liikluskindlustuseta sõitmine on seaduserikkumine. Politsei võib määrata rahatrahvi ning ilma kindlustuseta ei pääse sõiduk tehnoülevaatusest läbi. Kui põhjustad kindlustamata sõidukiga õnnetuse, pead kõik kulud ise katma. Need võivad ulatuda tuhandetesse eurodesse ning sellele lisandub sundkindlustuse omavastutus ja trahv.

Kindlustuse kehtivuse kontroll ja uuendamine

Kehtiva kindlustuse olemasolu saad üle kontrollida liikluskindlustuse kalkulaatorist. Kui leping lõpeb, tuleb uus koheselt sõlmida, sest seadus nõuab katkematut kaitset. Kindlustusest Kindlustusmaakler tuletab oma klientidele lepingu lõppu piisava ajavaruga e-kirjaga meelde ning saadab ühtlasi uue pakkumiste ülevaate.

Kindlustuslepingu lõpetamine ja sõiduki ost-müük

Lepingu saab erakorraliselt lõpetada, kui sõiduk hävineb, varastatakse või on pikalt kasutuskõlbmatu, samuti siis, kui sõiduki rendi- või liisinguleping lõpeb. Kasutamata ajale vastav osa tasutud kindlustusest tagastatakse proportsionaalselt.

Sõiduki ümbervormistamisel on oluline, et uuel omanikul oleks kehtiv liikluskindlustus juba enne sõidu alustamist. Omanikuvahetusega seonduvalt tasub üle vaadata ka see, kuidas kehtiv leping registrikande muutumisel toimib ning kas uuel omanikul on vaja vormistada uus kindlustusleping või jätkata samas seltsis.

Uue või kasutatud sõiduki ostmise ABC

Sõiduki ostmine, eriti kasutatud auto puhul, võib peita tehnilisi probleeme, dokumentide võltsinguid või varjatud avariisid. Järgnev juhend aitab Sul teha teadlikuma valiku.

1. Müüja tausta kontrollimine

• Eraisiku korral tee internetis otsing ja vaata ka tema sotsiaalmeediat.
• Juriidilise isiku puhul kontrolli äriregistrit ja maksuvõlgade andmebaase.
• Ohumärgid on hiljuti loodud firma, minimaalne põhikapital või puuduv koduleht.
  
  

2. Sõiduki tausta kontrollimine

• Kontrolli VIN-koodi – see peab kattuma dokumentidega.
• Kontrolli avariide ajalugu.
• Kontrolli Transpordiameti taustakontrolli päringust tehnilisi andmeid.
  
  

3. Väljaspoolt EL-i toodud sõidukid

• Kas on olemas EÜ tüübikinnitus?
• Kas auto on üle toodud õigete dokumentidega (tollideklaratsioon, imporditõend)?
• NB! Parempoolne rool võib registreerimise keerulisemaks ja kulukamaks teha.
  
  

4. Sõiduki tehniline seisukord

• Tee võimalusel proovisõit ja testi masinat erinevatel teedel.
• Kontrolli kere, rehve, armatuurlaua tulesid ja klaase. Kui Sa ei ole asjatundja, võta kaasa tehnikast rohkem jagav sõber või tasuline spetsialist.
• Vii sõiduk võimalusel margiesindusse tehnilisse kontrolli.
  
  

5. Lepingu sõlmimine ja sõiduki registreerimine

• Kasuta kirjalikku lepingut ja lisa üleandmis-vastuvõtmisakt.
• Kontrolli kõigi dokumentide ehtsust koos müüjaga Transpordiametis.
• Väldi sularahatehinguid ja kasuta pangaülekannet, et jääks selge jälg.
  
  

6. Maksud ja riigilõivud

• Sõiduki registreerimine on üheselt määratud riigilõiv.
• EL-välisest riigist toodud sõiduki puhul lisanduvad tollimaks, impordi käibemaks ja võimalikud ümberehituse kulud.
  
  

7. Ära unusta kindlustust!

• Uuel omanikul peab olema kehtiv liikluskindlustus juba enne sõidu alustamist.
• Kehtiva kindlustuse olemasolu saad üle kontrollida liikluskindlustuse kalkulaatorist.
  
  

Mitme sõiduki omaniku vaade: kuidas hoida kindlustusportfell korras?

Kui oled oma sõidukitega meie klient, oleme Sulle välimäluks ja saadame piisava ajavaruga meeldetuletusi, kui mõni leping lõppema hakkab. Muul juhul on mõistlik kindlustuse kehtivust aeg-ajalt kontrollida, eriti siis, kui Sinu garaažis või õue peal seisab mitu sõidukit, olgu need igapäevakasutuses või hooajalised. Unustatud või aegunud leping võib kaasa tuua sundkindlustuse, mis on tavakindlustusest kordades kallim.

Olulised punktid mitme auto kindlustamisel

• Kontrolli aeg-ajalt sõiduki liikluskindlustuse kehtivust.
• Kui sõiduk on ajutiselt liiklusest eemaldatud, kustuta sõiduk kasvõi ajutiselt registrist ja liikluskindlustuse leping katkeb automaatselt.
• Kui sõiduk liikluses ei osale ja oled kindlustuslepingu peatanud, saad ilma kindlustuseta olla täpselt 12 kuud. Kui 12-kuuline periood lõppeb ja lepingut ei ole, rakendub automaatselt sundkindlustus.
  
  

Mida autoomanikuna veel teada – automaks alates 2025

Eesti Vabariik kehtestas alates 2025. aastast automaksu. See mõjutab nii uusi kui ka kasutatud sõidukeid.

Automaksu komponendid on:

• Sõiduki mass
• CO2 heitkogus
• Registreerimise aeg
  
  

Ole kursis automaksu rakendamise tähtaegade ja tariifidega, et plaanitavat ostu mõjutavad kulud ei tabaks Sind ootamatult!

Tasub teada

• Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mis annab liiklejatele turvatunde ja hüvitab kolmandatele isikutele tekitatud kahju.
• Hind kujuneb sõiduki liigi, tehniliste andmete, kasutusviisi, juhi kindlustusajaloo ja muude tegurite põhjal.
• Liikluskindlustus hüvitab laialdaselt nii varalisi kui ka isikukahjusid, kuid olemas on ka välistused, millega tasub arvestada.
• Liikluskindlustus kehtib automaatselt Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis; kaugemale sõites on vajalik roheline kaart.
• Sundkindlustus ja kindlustuseta sõitmine võivad tuua kaasa väga suured kulud, seega tasub lepingu kehtivust regulaarselt üle kontrollida ja hoida kaitse järjepidevana.