Kindlustusest

Liikluskindlustus

Sõiduauto
Toome Sulle kuni 10 kindlustusseltsi pakkumised, et säästa Sinu aega ja raha
Salva BTA Seesam ERGO Gjensidige Elama If PZU LHV If

Mida veel teada

Kõik mida lisaks teada liikluskindlustusest

Liikluskindlustus on Eestis kohustuslik vastutuskindlustus, mis kaitseb teisi liiklejaid Sinu tegevusest tulenevate kahjude eest

Kui sõidukiga juhtub õnnetus ja Sina (või Sinu sõiduki juht) oled selle põhjustaja, katab liikluskindlustus kolmandatele isikutele tekitatud varakahju ja isikukahju.

See on oluline turvapadi: kannatanu ei jää oma kuludega üksi ning Sina ei pea kartma, et üks avarii toob kaasa rahaliselt üle jõu käiva arve. Kuigi seadus paneb paika miinimumnõuded, võivad kindlustusandjate tingimused ja teenused erineda. Enne valikut tasub endale selgeks teha, kuidas hind kujuneb, kui lai on kaitse ulatus ning mis on Sinu kohustused kindlustuse kehtivana hoidmisel.

Kuidas kujuneb liikluskindlustuse hind

Liikluskindlustuse hinna taga on mitu mõjutajat ning iga kindlustusandja arvutab riski oma metoodika järgi. Seetõttu on pakkumiste võrdlemine alati mõistlik. Hinna juures vaadatakse nii sõiduki andmeid, juhi tausta kui ka üldisemat statistikat. Peamised tegurid on järgmised:

  • Sõiduki kategooria ja tüüp. Kindlustusmakse erineb sõltuvalt sellest, kas tegu on sõiduauto, kaubiku, mootorratta, bussi või haagisega. Kaubaautod ja veoautod kipuvad olema kallimad, sest nende kahjusagedus on suurem. Samas võivad mootorrataste ja traktorite maksed tulla soodsamad, kuna need on liikluses harvemini või hooajaliselt.

  • Sõiduki mark, mudel ja tehnilised andmed. Võimsam mootor ja suurem registrimass viitavad üldiselt kõrgemale riskile. Statistika järgi juhtub üle 90 kW mootoriga autodega sagedamini õnnetusi kui väiksema võimsusega autodega. Lisaks hinnatakse istekohtade arvu ning mõnikord vaadatakse ka tootja margi õnnetusstatistikat.

  • Sõiduki kasutusotstarve. Sõidukid, mis on peaaegu pidevalt teel (taksod, rendiautod, õppesõidukid ja alarmsõidukid), on tavaliselt kõrgema maksega. Kui auto on peamiselt eraotstarbel ja sõite on vähem, kajastub see tihti madalamas hinnas. Hinda mõjutab ka see, kas sõiduk veab raskeid veoseid, on spetsiaalne töömasin või kasutatakse seda mõne platvormi vahendusel sõiduteenuse osutamiseks.

  • Kliendi kindlustus- ja kahjuajalugu. Pikk kindlustuskogemus ilma kahjudeta annab kindlustusandjale signaali, et risk võib olla väiksem. Varasemad kahjujuhtumid, esitatud nõuded ja katkestatud lepingud võivad makset tõsta. Kindlustusandjad ei näe juhi täpset sõidustaaži, kuid nad teavad, kui kaua on sõidukil kindlustus olnud ning milliseid kahjusid on varem hüvitatud.

  • Sõiduki kasutamise peamine piirkond. Arvesse võetakse sõiduki omaniku või vastutava kasutaja rahvastikuregistri järgset aadressi või ettevõtte registreerimise aadressi. Suurlinnades, kus liiklus on tihedam, on õnnetusi rohkem kui väiksemas vallas või saarel. Seetõttu võib Tallinnasse registreeritud omaniku või vastutava kasutaja makse olla kõrgem kui rahvastikuregistri järgi maapiirkonnas elaval omanikul või vastutaval kasutajal.

  • Omaniku või liisingu puhul vastutava kasutaja vanus ja kogemus. Noore juhi esimesed kindlustuslepingud võivad tulla üllatavalt kallid, sest vähese kogemuse tõttu juhtub neil statistiliselt rohkem õnnetusi. Vanema ja kogenuma juhi puhul on makse enamasti madalam, kuna risk on väiksem. Kindlustusandjad hindavad tihti ka sõiduki omanikuks või vastutavaks kasutajaks oleva ettevõtte suurust ja teisi ärilisi näitajaid.

  • Lepingu sõlmimise kanal. Kindlustusest Kindlustusmaakleris koostame Sulle kuni 10 seltsi hinnavõrdluse ning anname nõu tingimuste osas. Nii jõuad Sinu jaoks sobivaima lahenduseni.

Kõik need tegurid koos annavadki kindlustusmakse hinna. Kuna kindlustusandjate riskimudelid ja eelistused on erinevad, tasub enne lepingu sõlmimist pakkumised omavahel kõrvutada. Maakleri eelis on see, et Sina näed mitut pakkujat korraga ning meie lisame pakkumistele alati ka oma soovituse, et leiaksid kiiresti üles Sulle kõige kasulikuma variandi.

Millistel sõidukitel peab olema liikluskindlustus

Kohustusliku liikluskindlustuse mõte on hoida kaitstuna kõiki liiklejaid, mistõttu peab see olema kõigil liikluses kasutatavatel mootorsõidukitel ja haagistel. Eestis kehtib põhimõte, et registreeritud sõidukil peab olema katkematu kindlustuskaitse nii kaua, kuni see võib liikluses osaleda. Seega vajad liikluskindlustust, kui Sul on:

  • Sõiduauto – Sõiduauto on kõige tavalisem liiklusvahend nii igapäevasteks sõitudeks kui ka pikemateks reisideks. Liikluskindlustus kuulub vastutustundliku autojuhtimise juurde, sest avarii korral võivad kulud olla nii suured, et oma taskust tasumine muutub väga koormavaks.

  • Veoauto – Veoauto ja raskeveok liiguvad sageli suure koorma ja massiga, mistõttu on avarii tagajärjed üldjuhul tõsisemad. Õnnetuse korral võivad kahjud olla suured nii varale kui ka inimeste tervisele ning vahel lisanduvad ka puhastustööd või muud lisakulud.

  • Buss – Buss veab reisijaid ja sellega kaasneb paratamatult suurem vastutus. Õnnetuse korral võib kannatanuid olla rohkem, mis tähendab sageli ka suuremaid kahjunõudeid.

  • Töömasin – Töö- ja ehitusmasinad liiguvad tihti objektidel, kuid vajadusel ka avalikel teedel, ning võivad oma massi ja liikumisulatuse tõttu tekitada märkimisväärseid kahjusid. Olgu tegu ekskavaatori, laaduri või teerulliga – avarii võib tähendada nii vara kahjustamist kui ka inimese tervisekahjustust.

  • Mopeed – Mopeed on autost kergem ja pakub vähem kaitset, mistõttu võivad ka väiksemad kokkupõrked lõppeda tõsiste tagajärgedega. Tihedas liikluses ja linnakeskkonnas kasvab risk eriti, sest nähtavus, manööverdamine ja liiklusvoog on keerukamad.

  • Mootorratas – Mootorrattur on liikluses haavatavam, sest sõitjat ei kaitse auto kere ning kokkupõrke tagajärjed võivad olla rasked. Samas võib mootorrattaga põhjustada kahju ka teistele, näiteks sõidukite kahjustamise või inimese vigastamise kaudu.

  • Traktor – Traktor on eelkõige töövahend, kuid vajadusel liigub see ka avalikel teedel. Traktori mass, aeglasem kiirus ja piiratud manööverdusvõime võivad tekitada ohtlikke olukordi, eriti kui teised juhid ei oska liikumist õigesti hinnata.

  • Maastikusõiduk – Maastikusõidukit kasutatakse sageli tavateedest väljaspool, kuid kahju võib tekkida ka seal – teisele sõidukile, varale või inimesele. Kiirus, ebaühtlane pinnas ja piiratud nähtavus suurendavad õnnetuse riski.

  • Elektritõukeratas või tasakaaluliikur – Need liiklusvahendid on linnapildis igapäevased ning õnnetused juhtuvad sageli just tihedas liikumises ja kitsas ruumis. Kukkumine või kokkupõrge jalakäijaga võib põhjustada kehavigastusi ning samuti võib saada kahjustada vara.

  • Elektriauto – Elektriautol on liikluses samad riskid ja vastutus nagu teistel sõiduautodel. Avarii võib juhtuda nii teel kui ka parklas ning kahjud võivad olla märkimisväärsed.

  • Proovinumbriga auto – Proovinumbriga autot kasutatakse tihti testimiseks, esitlemiseks või ajutiseks liikumiseks enne lõplikku registreerimist. Sellistes olukordades võib risk olla suurem, sest sõiduk võib juhile vähem tuttav olla või tehakse lühikesi, kuid ebastandardseid sõite.

  • Transiitnumbriga auto – Transiitnumbriga auto on mõeldud ajutiseks kasutuseks, sageli ka piiriüleseks liikumiseks. Pikemad vahemaad, teised liiklusreeglid ja võõras keskkond võivad õnnetuse riski suurendada.

  • Rendiauto – Rendiautot juhivad erinevad inimesed ning sõiduk võib juhile harjumatu olla. See kasvatab eksimuste riski, eriti linnaliikluses, parklates ja pikematel sõitudel.

  • Takso – Takso on sageli pikalt liikluses, sõidab palju kilomeetreid ja töötab eri oludes, sh tihedas linnaliikluses ning öisel ajal. Lisaks juhile on autos kliendid, kelle ohutus on teenuse osa.

  • Matkaauto – Matkaauto on tavalisest sõiduautost suurem ja raskem ning manööverdamine ja parkimine võivad olla keerukamad, eriti kitsastes oludes. Õnnetus võib juhtuda nii teel kui ka parklas ning kahju võib tekkida teisele sõidukile, varale või inimesele.

  • Haagis – Haagis ei liigu iseseisvalt, kuid võib liikluses siiski kahju põhjustada, näiteks manööverdamisel, tagurdamisel või siis, kui haagis satub ebastabiilsesse asendisse. Kui haagis on registreeritud eraldi sõidukina, tuleb sellele sõlmida eraldi liikluskindlustus.

Erandid kehtivad vaid kolmes olukorras:

  • Uunikumid ja võistlusautod. Kui omanikul on vanasõiduk või võistlusautona kasutatav masin, mida tavaliikluses ei kasutata, võib kindlustuskohustusest vabaneda. Selleks tuleb sõiduki registrikanne peatada ning sõiduk ei tohi liikluses osaleda.

  • Lühiajaliselt kasutusest eemal olev sõiduk. Kui kindlustusleping lõpeb ja sõidukit enam liikluses ei kasutata, võib kindlustuse lõpetada ning sõiduki ajutiselt registrist kustutada. Periood võib olla kuni 12 kuud, mille jooksul uut lepingut sõlmima ei pea, kuid selle aja sees ei tohi sõiduk teel liikuda ega avalikus kohas parkida.

  • Välisriigis asuv sõiduk. Ka Eesti liikluses osaleval välisriigi sõidukil peab olema kehtiv kindlustus. Enamasti kehtib selle sõiduki riiklik kindlustus Eesti teedel, kuid omanik peab veenduma, et leping hõlmab ka Eestit. Välismaa sõidukid võivad sõlmida ka piirikindlustuse, mis kehtib ainult Eestis viibimise ajal.

Kõik muu, mis on registreeritud ja võib liikluses osaleda, peab olema kindlustatud – sh väiksemad maismaasõidukid (nt ATV-d ja kergliikurid), mis liiguvad üksnes mootori jõul ja mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või mille valmistajakiirus ületab 14 km/h ning mass on suurem kui 25 kg.

Mida liikluskindlustus katab

Liikluskindlustus on eelkõige kohustuslik vastutuskindlustus: see hüvitab kahjud, mille Sina oma juhitud sõidukiga teistele põhjustad. Hüvitiste ulatus tuleneb seadusest, on lai ning hõlmab nii varalisi kui ka isikukahjusid:

  • Kannatanu ravikulud ja meditsiinilised kulutused. Hüvitatakse kõik kulud, mis on tervise taastamiseks vajalikud: arstiabi, haiglaravi, hooldusravi, rehabilitatsioon, vajalikud ravimid ning abivahendid.

  • Ajutise ja püsiva töövõimetuse tõttu tekkinud kahju. Kui kannatanu kaotab õnnetuse tõttu sissetuleku, hüvitatakse see vastavalt ravijärgsele prognoosile. Püsiva töövõimetuse korral võidakse maksta pikemaajalist toetust.

  • Valu ja kannatused. Mittevaraline (moraalne) kahju hõlmab nii füüsilist kui ka emotsionaalset valu, mida õnnetus põhjustab. Tegemist on eraldi nõudeliigiga, kus hinnatakse vigastuste ja kahjustuste raskust, elukvaliteedi ja heaolu langust ning ka kannatanu enda osa kahju tekkimises.

  • Ülalpidamise vähenemine või kaotus. Kui hukkunul või raskelt vigastatul on ülalpeetavaid, kompenseerib kindlustus nende sissetuleku vähenemise. Kui õnnetus lõpeb surmaga, hüvitatakse ka matusekulud.

  • Varakahjustused. Hüvitatakse kannatanu sõiduki taastamise või asendamise kulu ning ka hoonete, piirdeaedade, liiklusmärkide ja muu varalise kahju. Lisaks korvatakse kahju ärahoidmiseks tehtud kulutused.

  • Põhjendatud kulud asendusautole. Kui kindlustusjuhtumi tõttu ei saa kasutada sõidukit, mille kasutamine oli inimese igapäevaseks toimetulekuks hädavajalik ja või kui inimene teenis kahjustunud sõidukiga tulu (majandus- või kutsetegevuses), hüvitatakse põhjendatud kulud samaväärse sõiduki kasutamiseks.

  • Muud kulud. Kindlustusandja võib hüvitada ka kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud lisakulud, näiteks vajaduse korral kannatanu auto pukseerimise kulu. Samuti hüvitatakse sõiduki väärtuse vähenemine pärast remonti.

Mis jääb kaitse alt välja

Liikluskindlustus ei hüvita kõiki võimalikke kahjusid. On olukordi, mis on välistatud või mille korral hüvitatakse kahju ainult piiratud ulatuses:

  • Kindlustussummat ületav kahju. Liikluskindlustuse seadus seab kindlustussumma piirid: isikukahju puhul 5,6 miljonit eurot ja varakahju puhul 1,2 miljonit eurot kindlustusjuhtumi kohta. Kui kahju ületab need piirid, jääb ülejäänud osa põhjustaja kanda.

  • Õnnetuse põhjustaja enda sõiduk ja vara. Liikluskindlustus ei korva süüdlase auto remonti ega muid talle endale kuuluvaid kahjusid. Selleks on vaja kaskokindlustust.

  • Teelt lendu läinud kivi või muu eseme tekitatud kahju. Kui auto klaasi tabab lahtiselt lendav kivi ja tekib mõra ilma kokkupõrketa teise sõidukiga, ei ole see liikluskindlustuse juhtum. Selline kahju on juhuslik ning kindlustus sellele ei laiene.

  • Samaväärse asja kasutamise kulu. Kui kahjustatud eset ei saa kohe parandada ja tuleb kasutada asendustoodet, ei hüvita liikluskindlustus asenduse rentimise kulusid. See kehtib näiteks tööriistade või seadmete puhul.

  • Saamata jäänud tulu ja eriesemed. Liikluskindlustus ei kata eriväärtuslikke esemeid (kunst, sularaha, väärtpaberid) ega ettevõtlusest tekkinud saamata jäänud tulu, välja arvatud juhul, kui kahju põhjustab isikukahju või surm.

  • Lepingulised kohustused ja teise sõiduki omaniku kahju. Kahju, mis ei ole omane sõiduki kui suurema ohu allika tegevusele (näiteks tühistatud leping või omaniku oma vara kahjustamine), ei kuulu hüvitamisele.

Liikluskindlustuse kehtivus välismaal

Eesti liiklusseadus näeb ette, et kehtiv liikluskindlustus kehtib reisimisel Euroopa Majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis. Eesti kuulub kahte rahvusvahelisse süsteemi: Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide süsteemi ja rohelise kaardi süsteemi. Kuna kõik EMP riigid on ühtlasi rohelise kaardi süsteemi liikmed, on enamikul Euroopa reisidel seni piisanud tavalisest kindlustuslepingust. Välismaale sõites tasub silmas pidada järgmisi põhimõtteid:

  • Leping peab kaasas olema. Kui sõidad Eestist välja, hoia kindlustusleping alati käepärast. See on tõend, et Sul on kehtiv vastutuskindlustus.

  • Roheline kaart. Kui plaanid minna riiki, mis ei kuulu EMP-sse, vajad rohelist kaarti. Roheline kaart on rahvusvaheline kindlustusdokument, mis tõendab, et Sinu kindlustus kehtib ka riigis, kuhu reisid. Kindlustusandja väljastab selle tasuta ning seda saab esitada digitaalselt või paberil. Alates 2020. aastast on lubatud rohelist kaarti printida valgele paberile.

  • Katvuse laienemine. Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Madalmaad (Holland), Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari. Liikluskindlustus kehtib samadel alustel ka nendes EMP välistes riikides: Monaco, San Marino.

  • Rohelisele kaardile märgitud riigid, kus see on vajalik kaasa võtta: Albaania, Andorra, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Maroko, Moldova, Montenegro, Serbia, Šveits, Ühendkuningriik, Tuneesia, Türgi.

Enne teele asumist tasub kindlustusandjalt üle küsida, kas roheline kaart on vajalik ja millistes riikides seda nõutakse. Praktika näitab, et roheline kaart on mõistlik kaasa võtta ka kaugematesse EMP riikidesse reisides.

  • Õnnetus juhtus välismaal. Kui satud välismaal liiklusõnnetusse, tuleb kahjust koheselt teatada oma kindlustusandjale või selle nõuete käsitlejale Eestis. Kindlustusandja annab edasi juhised, kuidas edasi toimida.

Vajaduse korral võib Eesti kindlustusandja väljastada ka piirikindlustuse või lisakaitse, mis kehtib riigis, kuhu tavaline leping ei ulatu. Välisriigi sõidukiga Eestisse tulles tuleb samamoodi veenduda, et sõidukil on kas kehtiv riiklik kindlustusleping, roheline kaart või piirikindlustus.

Sundkindlustus ja selle vältimine

Kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja jätab kohustusliku liikluskindlustuse sõlmimata, rakendub sundkindlustus. See tähendab, et LKF ehk Eesti Liikluskindlustuse Fond sõlmib sõiduki registriandmete alusel lepingu automaatselt ning saadab kindlustusmakse nõude. Sundkindlustuse eesmärk on tagada, et kõik sõidukid oleksid kindlustusega kaetud, kuid see on tavalisest lepingust märgatavalt kallim ning sellega kaasnevad lisariskid.

Sundkindlustuse makse on tavalise lepingu omast märksa kõrgem ning see kehtib ka siis, kui sõiduk seisab ja seda ei kasutata. Kui kindlustamata sõiduk tekitab kahju, peab juht maksma iga juhtumi eest 640 eurot omavastutust. Et sellist kulukat olukorda vältida, on mõistlik sõlmida vabatahtlik leping või kustutada sõiduk ajutiselt registrist.

Sundkindlustus on sisuliselt viimane abinõu ning seda tasub võimalusel vältida. Nii hoiad raha kokku ja väldid vajadust suure omavastutuse järele. Loe sundkindlustusest lähemalt siin.

Ilma kindlustuseta sõitmise tagajärjed

Kehtiva liikluskindlustuseta sõitmine on seaduserikkumine. Politsei võib määrata rahatrahvi ning ilma kindlustuseta ei pääse sõiduk tehnoülevaatusest läbi. Kui kindlustamata sõidukiga põhjustad õnnetuse, pead kõik kulud ise katma. Need võivad ulatuda tuhandetesse eurodesse ning sellele lisandub sundkindlustuse omavastutus ja trahv.

Kindlustuse kehtivuse kontroll ja uuendamine

Kehtiva kindlustuse olemasolu saad üle kontrollida meie liikluskindlustuse kalkulaatorist. Kui leping lõpeb, tuleb uus koheselt sõlmida, sest seadus nõuab katkematut kaitset. KindlustusEST tuletab oma klientidele lepingu lõppu varakult e-kirjaga meelde ning saadab ühtlasi uue pakkumiste ülevaate.

Kindlustuslepingu lõpetamine ja sõiduki müük

Lepingu saab erakorraliselt lõpetada, kui sõiduk hävineb, varastatakse või on pikalt kasutuskõlbmatu, samuti siis, kui sõiduki rendi- või liisinguleping lõpeb. Kasutamata ajale vastav osa tasutud kindlustusest tagastatakse proportsionaalselt. Sõiduki müümisel liigub kehtiv liikluskindlustus automaatselt uuele omanikule, kes peab kas vormistama uue kindlustuslepingu või jätkama sama seltsiga. Müüja võib kindlustuslepingu katkestada enne omanikuvahetust, kuid pärast registrikande muutmist läheb leping üle ja tagastusõigust enam ei ole. Täpsemat infot sõiduki müügi ja lepingu lõpetamise kohta leiad siit.

Tasub teada, et…

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mis annab liiklejatele turvatunde ja hüvitab kolmandatele isikutele tekitatud kahju.

Hind kujuneb sõiduki liigi, tehniliste andmete, kasutusviisi, juhi kindlustusajaloo ja paljude muude tegurite põhjal. Tark on pakkumisi võrrelda ning vajadusel kasutada maakleri abi, et jõuda enda jaoks sobivaima variandini.

Liikluskindlustus hüvitab laialdaselt nii varalisi kui ka isikukahjusid, kuid olemas on ka välistused, millega tasub arvestada. Liikluskindlustus kehtib automaatselt Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis, kuid kaugemale sõites tuleb kaasa võtta roheline kaart.

Sundkindlustus ja kindlustuseta sõitmine võivad tuua kaasa väga suured kulud, seega tasub lepingu kehtivust regulaarselt üle kontrollida ja hoida kaitse järjepidevana. Lepingut saab lõpetada mõjuvatel põhjustel ning sõiduki müümisel läheb leping uuele omanikule.

Oluline on teada nii oma õigusi kui ka kohustusi, et liikluses osalemine oleks turvaline, seadustele vastav ja rahaliselt kaitstud.