Liikluskindlustus bussile

Bussi liikluskindlustus ja Sinu vastutus

Bussiga liikudes vastutad lisaks sõidukile ka Sinu reisijate, teiste liiklejate ja nende kõigi vara eest. Seetõttu on bussi liikluskindlustus palju enamat kui kohustuslik dokument - see on rahaline kaitse olukordades, kus õnnetus võib mõjutada korraga mitut inimest ja tekitada suurt varalist kahju. Liikluskindlustus aitab kanda rahalist koormat kannatanute ees ning võtab kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamise Sinu õlult kindlustusandja kanda.

Bussi liikluskindlustus on

• kohustuslik kõigile liikluses osalevatele bussidele;
• rahalist kaitset pakkuv, kui kahju tekitatakse kolmandatele osapooltele;
• usaldusväärsuse nurgakivi klientide, lapsevanemate ja koostööpartnerite jaoks.
  
  

Kuidas bussi liikluskindlustuse makse kujuneb?

Liikluskindlustuse hinna kujunemist mõjutavad mitmed tegurid ning iga kindlustusandja arvutab riski oma metoodika järgi. Seetõttu tasub alati kõiki pakkumisi võrrelda. Hinna juures vaadatakse bussi andmeid, juhi tausta ja üldisemat statistikat. Busside puhul mängivad rolli ka sõiduki suurus, kasutusviis ja see, kui intensiivselt buss liikluses osaleb.

Hinda mõjutavad peamised tegurid

• Bussi kategooria ja kasutusliik - kindlustusmakse sõltub sellest, kas tegu on liinibussi, tellimusbussi, koolibussi, väikebussi või muu reisijateveoks mõeldud sõidukiga.
• Bussi tehnilised näitajad ja mahutavus - hinda mõjutavad registrimass, mootorivõimsus, telgede arv ning eriti iste- ja seisukohtade arv, sest suurem reisijate hulk tähendab võimalikult suuremat vastutust kahjujuhtumi korral. Mõnel juhul arvestatakse ka mudeli või tootja üldist riskiprofiili.
• Kasutusotstarve ja läbisõidu iseloom - peaaegu iga päev sõidus olevad bussid (nt liinivedu, regulaarne töövedu, turismireisid) võivad olla kõrgema riskiga kui harvem kasutatavad sõidukid. Hinda mõjutab ka see, kas buss sõidab kindlal marsruudil või muutuvatel teekondadel.
• Juhtide kogemus ja ettevõtte kahjuajalugu - busside puhul vaadatakse tihti nii ettevõtte senist kindlustus- ja kahjuajalugu kui ka seda, millise kogemusega juhid bussi kasutavad. Pikk kahjudeta periood aitab makset stabiliseerida, varasemad nõuded võivad hinda tõsta.
• Peamise sõidupiirkonna liikluskoormus - suurlinnades ja suure liiklustihedusega piirkondades on õnnetuse tõenäosus suurem kui väiksemas vallas. Arvesse võidakse võtta omaniku või vastutava kasutaja aadressi ning seda, kus buss reaalselt enim sõidab (nt linnaliin vs maakonna- ja kaugliinid).
• Omaniku või vastutava kasutaja profiil - hinnas võib rolli mängida nii eraisiku kui ettevõtte taust, sh see, kas buss on liisingus ning kes on lepingus vastutav kasutaja.
  
  

Kuna kindlustusandjate riskimudelid ja eelistused on erinevad, on enne lepingu sõlmimist mõistlik pakkumisi omavahel kõrvutada. Kindlustusest Kindlustusmaakleris koondame Sulle mitme seltsi hinnapakkumised ühte vaatesse ning anname nõu ka tingimuste osas, et jõuaksid Sinu jaoks sobivaima lahenduseni.

Busside liigid ja kasutus - eesmärgipõhine jaotus

Busside klassifitseerimine aitab paremini mõista, millised riskid kaasnevad erineva kasutusega ning kuidas see võib mõjutada liikluskindlustuse vajadust ja hinnastamist.

Kaugliinibussid

Pikad vahemaad, suurem läbisõit ja sageli ka sõit pimedal ajal tähendab, et võtmeteemad on tehniline korrashoid, rehvid, pidurid, juhi koormus ja piisavad vahetused või puhkepausid. Pikamaasõitudel on rohkem maanteel kasutatavat suuremat kiirust ja möödasõite, mis muudavad riskid suuremaks.

Turismibussid

Need bussid teevad palju eriilmelisi sõite: lennujaamatransfeerid, firmareisid, ekskursioonid, üritused. Marsruudid võivad olla iga kord erinevad ning teekond viib tihti ka kohtadesse, kus manööverdamine on keeruline: kitsad tänavad, hotellide hoovid, sadamad ja väiksemad kõrvalteed. Riskid tulevad sageli just parkimistest, tagurdamisest ja võõrastest oludest.

Linnabussid

Tihe graafik, sage peatumine ja sage reisijate vahetus teevad linnasõidust omaette distsipliini. Palju on olukordi, kus tuleb reageerida sekunditega: jalakäijad, ratturid, ootamatud uksest sisenemised ja äkkpidurdused. Reisijate ohutus (sh püsti sõitjad) on linnaliinibussides eriti oluline teema.

Koolibussid

Lastega seotud sõidud eeldavad tavaliselt kõrgemat distsipliini: kindlad peatused, kindel rutiin ja eriline tähelepanu peale- ja mahaminekul. Siin loevad praktikas nii juhi kogemus kui ka see, et bussis olev turvavarustus ja märgistus oleks alati korras ning buss tehniliselt laitmatu.

Kahekorruselised bussid

Suurem kõrgus ja teistsugune raskuskese toob kaasa oma erisused: tugev külgtuul, libedus ja järsemad manöövrid mõjutavad stabiilsust rohkem kui madalamal bussil. Samuti tuleb arvestada kõrguspiirangutega (sillad, tunneliavad, viaduktid, puudeoksad) ning parkimisel vajaliku ruumiga.

Ekskursioonibussid

Need on sageli kasutuses koolide, kollektiivide ja ürituste puhul, kus sõidud on lühemad, kuid ajaraam pingelisem. Riskid kipuvad tekkima just tihedas ajagraafikus ja kohtades, kus peatusi tehakse lühidalt ja kiirustades.

Reisi mikrobussid

7–16-kohalised bussid on paindlikud ja populaarsed nii ettevõtetes kui rendikasutuses. Riskipilt sõltub palju sellest, kes roolis istub. Lisaks on väikebuss sageli vahepealne sõiduk: osaliselt nagu sõiduauto, kuid reisijate vastutus on juba bussi mõõtu.

Mahtuniversaalid

5–9-kohalised bussid on sageli perede, väikeste töötiimide või sotsiaaltranspordi valik. Riskid on sarnased sõiduautole, kuid koormus ja reisijate hulk võivad suurendada kahjujuhtumi tagajärgede ulatust.

Liigendbussid

Lõõtsaga buss käitub pööretel ja kitsastes oludes teisiti kui tavaline buss. Erilist tähelepanu vajavad kurvid, bussipeatusse sisenemine, tagasipöörded ja kitsad ristmikud. Suur reisijate arv tähendab, et isegi “väike” kokkupõrge võib tuua kaasa rohkem nõudeid.

Matkabussid

Kui bussist on tehtud elamis- või matkabuss, on oluline, et kasutus oleks selgelt määratletud: kas tegu on erakasutuse, renditegevuse või hoopis statsionaarse kasutusega. Mida rohkem on ümberehitusi ja lisaseadmeid, seda olulisem on, et tehnilised muudatused oleksid korrektselt dokumenteeritud.

Kaubikud

Kui samas bussis veetakse inimesi ja kaupa, muutub oluliseks lasti kinnitamine ja eraldatus reisijateruumist. Halvasti kinnitatud veos võib äkkpidurduse või kokkupõrke korral tekitada reisijatele lisavigastusi, seega tasub kasutus ja sõiduki siselahendus kindlustuse mõttes eriti selgelt läbi mõelda.

Busside liigid ja kasutus - keretüübiline jaotus

• Kaubik-tüüpi minibussid (2-16 kohta): paindlikud, kuid võivad olla ülekoormatud; eriti oluline on kandevõime ja turvaseadmete sobivus.
• Keskmise suurusega bussid (17-30 kohta): kasutusel ekskursioonidel ja õpilasvedudel; vajavad eraldi parkimiskohti ning kitsastel teedel oskuslikku manööverdust.
• Suurbussid (üle 30 koha): liinibussid ja kaugliinid; eriti tähtis on juhi kogemus tagurdamisel, pööretel ja linnasõidul.
  
  

Bussiga liiklemise erisused

Buss on teistest sõidukitest suurem, raskem ja oma ehituselt eripärane, mistõttu on ka liiklemise riskid ja olukorrad sageli teistsugused. Järgnevad punktid aitavad mõista, miks bussijuhi ja bussi valdaja tähelepanu peab olema pidev ning miks riskide haldamine on bussiga liiklemisel eriti oluline.

Olulisemad erisused ja riskikohad

• Pikem pidurdusteekond - bussi suur mass tähendab, et sõiduk ei saa peatuda sama kiiresti nagu sõiduauto. Pidurdusmaa on märgatavalt pikem eriti just täislastis ning vihma või lumega.
• Kere pikkus ja manöövrid - pikad bussid vajavad pööretel laiemat trajektoori ning kitsastel ristmikel ja tagasipööretel võib vaja minna rohkem sõiduradu. Tagurdamine vajab sageli juhendamist või kaamerate abi.
• Piiratud ülevaade bussi tagumisest poolest - tagaaknast ei ole abi ning nähtavus on piiratud. Peeglid ja abisüsteemid aitavad, kuid bussijuht peab olema teadlik sõidukist tervikuna.
• Liikluse aeglustamine - sagedased peatused, pidev kiirendamine ja aeglasem pööramine võivad muuta bussi liiklust aeglustavaks. Oluline on sujuv sõidustiil ning õigeaegne suunatule kasutamine.
• Peatused ja ülesõidud - reisijate peale- ja mahatulek peab toimuma ohutult. Uksi tuleb avada ainult turvalises olukorras ning arvestama peab ka liikumispuudega reisijatega.
• Linnas liiklemine - kitsad teed, tänava äärde pargitud autod ja madalad oksad võivad muuta bussi liikumise keeruliseks.
• Liiklusmärkide ja piirangute tõlgendamine - bussi kõrgus, laius ja teljekoormus võivad piirata tänavate, tunnelite ja sildade läbimist. Marsruut tuleb planeerida nii, et vältida kohti, kust buss läbi ei mahu.
• Peeglite kasutus ja pimenurgad - bussi ümber on ulatuslikud pimealad ning nähtavuse tagamine eeldab pidevat peeglite kontrollimist, eriti manööverdamisel ja peatustes.
• Reisijate liikumine sõidu ajal - bussis võivad reisijad ootamatult püsti tõusta püsti või ringi liikuda. Pidurdamine ja manöövrid peavad olema eriti ettevaatlikud, sest kukkumisoht on suurem, eriti vanuritel ja lastel.
• Kliendisuhtlus rooli taga - bussijuhil tuleb tihti vastata küsimustele ja suunata reisijaid, säilitades samal ajal fookuse liiklusel. Rahulik ja professionaalne suhtlus on bussi juhtimise osa.
  
  

Busside õnnetusstatistika ja tüüpmustrid

Bussid osalevad liikluses igapäevaselt ja intensiivselt ning seetõttu on nende osalus kindlustusjuhtumites märkimisväärne. Aastatel 2007-2016 toimus Eestis igal aastal keskmiselt 775 bussidega seotud liikluskindlustuse juhtumit. 2016. aastal kasvas see number 988-ni ning neist enam kui 64% põhjustati busside endi poolt. See tähendab, et bussiga oli seotud keskmiselt kolm liiklusõnnetust päevas.

Õnnetuste sagedust mõjutab ka busside suur läbisõit ja aktiivne kasutus. 2016. aastal oli busside keskmine kahjutihedus 17,36, samal ajal kui sõiduautodel oli see 4,95. Kahjude ulatus võib olla suurem, sest bussis viibib korraga palju inimesi ning potentsiaalne kahju kasvab nii materiaalses kui ka isiklikus plaanis.

2016. aastal olid busside poolt põhjustatud juhtumite keskmised kahjusummad 26% kõrgemad kui keskmised kindlustusjuhtumid üldiselt. Juhtumites, kus buss ise oli kannatanuks, oli kahju lausa 72% suurem kui tüüpilises kindlustusjuhtumis. Seega on bussidele väga vajalik ka kaskokindlustus.

Kõige sagedamini juhtuvad bussidega seotud õnnetused linnaliikluses. 2016. aastal juhtus nendega üle poole õnnetustest reastumisel, möödasõidul või kõrvalritta kaldumisel. 28% juhtumitest olid seotud parkimisega, eelkõige siis, kui mööduv buss sõitis vastu pargitud autot või tagurdas vastu teist sõidukit. 17% olid ühesõidukiõnnetused, sealhulgas olukorrad, kus reisijale tekitati kahju bussi äkkpidurduse või muu ootamatu manöövriga ka ilma kokkupõrketa.

Ilmastikutingimused mõjutavad õnnetuste arvu tugevalt. 2016. aasta jaanuaris ja novembris, lumise ja libeda ilmaga, kasvas juhtumite arv märgatavalt. Näiteks 2. novembril, kui saabusid esimesed miinuskraadid ja lumesadu, põhjustasid bussid ühel päeval 8 kindlustusjuhtumit.

Asukohaliselt toimub suur osa busside õnnetustest Harjumaal ja eelkõige Tallinnas. 2016. aastal leidis 69% kõigist Eestis busside poolt põhjustatud õnnetustest aset pealinnas ning pooled neist Kesklinna linnaosas.

Mida ja kellele hüvitatakse - bussi liikluskindlustuse sisu

Liikluskindlustus on vastutuskindlustus - see maksab kinni kahjud, mille Sina bussiga teistele põhjustad. Liikluskindlustus katab nii varalised kahjud kui ka inimeste tervisega seotud kulud.

Isikukahjud bussijuhtumi korral

• Arstiabi ja taastusravi kulud - kindlustus katab õnnetusega seotud ravi, haiglaravi, taastusravi, ravimid ja abivahendid.
• Töövõime kaotusest tekkiv kahju - kui inimene ei saa ajutiselt või püsivalt töötada ning sissetulek väheneb, kompenseeritakse see vastavalt olukorrale ja meditsiinilisele hinnangule.
• Mittevaraline kahju ehk valu ja kannatused - arvesse võetakse vigastuste raskust ja seda, kuidas õnnetus mõjutab kannatanu igapäevaelu ning heaolu.
• Ülalpeetavate kaitse - kui sissetulek väheneb ülalpeetavate jaoks, see kompenseeritakse. Surma korral hüvitatakse ka mõistlikud matusekulud.
  
  

Varakahjud ja muud kulud

• Varaline kahju - kaetakse sõidukite ja muu vara (näiteks aed, maja, post vms) parandamine või asendamine ning vajadusel ka kahju piiramisega seotud kulud.
• Asendussõiduki kulud - kui kannatanu ei saa õnnetuse tõttu kasutada sõidukit, mida ta vajab igapäevaeluks või tööks, võib kindlustus katta põhjendatud kulu samaväärse sõiduki ajutiseks kasutamiseks.
• Lisakulud - näiteks pukseerimine ja muud õnnetusega otseselt seotud mõistlikud väljaminekud; vahel ka väärtuse vähenemine pärast remonti.
  
  

Mida bussiga tekkinud kahju puhul arvestada - välistused ja piirangud

Kuigi liikluskindlustus katab laia spektri kahjusid, ei ole see kõikide riskide kindlustus. Osa olukordi on seaduse või lepingu järgi välistatud ja mõnes osas on hüvitamine piiratud. Seepärast on mõistlik teada, millal võib osa kulust jääda Sinu enda kanda.

Tüüpilised välistused ja piirangud

• Kindlustussummat ületav kahju. Isegi kui kahju on suur, ei ole hüvitis lõputu. Liikluskindlustuse seadus määrab kindlustussummade piirid: ühe kindlustusjuhtumi kohta on isikukahju ülempiir 5,6 miljonit eurot ja varakahju ülempiir 1,2 miljonit eurot. Kui bussiga tekib väga ulatuslik sündmus (nt mitu kannatanut või suur varaline kahju korraga), siis üle nende piiride ulatuv osa jääb tekitaja kanda.
• Õnnetuse põhjustaja enda buss ja vara. Kui bussijuht põhjustab avarii, siis liikluskindlustus katab teisele osapoolele tekitatud kahju, kuid bussi enda parandamist (või bussi omaniku enda vara kahjustusi) see reeglina ei hüvita. Bussipargi puhul on see kõige tavalisem koht, kus hakatakse alles tagantjärele kasko vajadust tõsiselt võtma.
• Kivikahju või muu eseme tekitatud klaasikahju. Kui bussiklaasi tabab maanteel lendav kivi, tekib täke või pragu, kuid kokkupõrget teise sõidukiga ei ole, ei käsitleta seda tavaliselt liikluskindlustuse juhtumina. Praktikas lahendatakse sellised olukorrad pigem kasko kaudu.
• Saamata jäänud tulu ja eriesemed. Liikluskindlustus ei ole mõeldud ettevõtte äritulemuse kaitsmiseks. Seetõttu ei hüvitata reeglina saamata jäänud tulu (nt ära jäänud reis, tühistatud tellimus, trahvid koostööpartnerilt). Samuti jäävad erilise väärtusega esemed (kunst, sularaha, väärtpaberid jms) tavaliselt hüvitisest välja. Erandina võivad mõned nõuded tekkida seoses isikukahjuga, kuid äririsk ise ei ole liikluskindlustuse teema.
• Lepingulised kohustused ja teistsugused kahjud. Kui kahju ei tulene otseselt sõiduki kui suurema ohu allika kasutamisest, vaid pigem lepingulisest suhtest või ärikorraldusest (nt tühistatud reisileping, kliendi nõue teenuse ärajäämise pärast, omaniku enda vara kahjustumine), siis ei ole see tüüpiline liikluskindlustuse hüvitamise objekt.
  
  

Välismaal sõitva bussi vastutuskaitse

Eestis sõlmitud liikluskindlustus kehtib tavaliselt kogu Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis. Eesti on seotud nii EMP süsteemi kui ka rohelise kaardi süsteemiga, mistõttu enamikul Euroopa sõitudel piisab samast lepingust - eraldi piirikindlustust ei ole vaja.

Välisreisi meelespea

• Hoia leping või poliis käepärast - nii saad vajadusel tõendada, et vastutuskaitse kehtib.
• Kui sõidad riiki, mis ei ole EMP-s, võib Sul vaja minna rohelist kaarti. Selle saad oma kindlustusandjalt tasuta ja seda võib esitada nii digitaalselt kui ka paberil; rohelist kaarti tohib printida ka valgele paberile.
• Enne väljasõitu kontrolli kindlustusandjalt üle, kas Sinu sihtriik nõuab rohelist kaarti. Praktikas on see hea varuplaan ka siis, kui liigud kaugemal Euroopas ja ei taha piiril üllatusi.
  
  

Riigid, kus liikluskindlustus kehtib samadel alustel

Liikluskindlustuse leping kehtib EMP riikides ja Šveitsis samadel alustel nagu Eestis ning samasse loetellu arvestatakse ka Monaco ja San Marino. Kui Sul on täpne marsruut, tasub alati korraks üle vaadata, et kõik riigid jäävad selle katvuse sisse.

Rohelisele kaardile märgitud riigid, kus see on vajalik kaasa võtta

Roheline kaart on tavaliselt nõutav mitmes EMP-välises riigis. Levinumad näited on Türgi, Ühendkuningriik, Serbia, Montenegro, Moldova ja Põhja-Makedoonia. Nõue sõltub sihtriigist, seega küsi enne reisi kindlustusandjalt üle.

Kui avarii juhtub välismaal, teata sellest esimesel võimalusel oma kindlustusandjale või kahjukäsitlejale Eestis ja järgi nende juhiseid. Kui sihtriik ei kuulu katvuse alla, saab kindlustusandja pakkuda piirikindlustust või muud lisakaitset.

Sundkindlustuse vältimine

Kui bussi omanik või vastutav kasutaja jätab kohustusliku liikluskindlustuse sõlmimata, võib rakenduda sundkindlustus. Siis vormistab Eesti Liikluskindlustuse Fond lepingu registriandmete põhjal automaatselt ja esitab maksenõude. See lahendus on üldjuhul kallim kui tavapärane leping ning sellega võib kaasneda ebamugavusi ja lisakulu.

Sundkindlustuse korral tuleb arvestada, et makse on tavalisest lepingust kõrgem ning see kehtib ka siis, kui buss seisab ja seda ei kasutata. Kui kindlustamata buss tekitab kahju, peab juht maksma iga juhtumi eest 640 eurot omavastutust. Sundkindlustuse vältimiseks on mõistlik sõlmida vabatahtlik leping või kustutada buss ajutiselt registrist.

Kui bussil puudub kindlustus - mis riskid kaasnevad

Kehtiva liikluskindlustuseta bussiga liikluses osalemine on seaduserikkumine. Tagajärjeks võib olla rahatrahv ja probleemid tehnoülevaatusel. Kui põhjustad õnnetuse kindlustuseta, pead kahjud ise tasuma ning arved võivad ulatuda kiiresti suurte summadeni - kindlasti lisandub ka sundkindlustus.

Kaitse kehtivuse kontroll ja uue lepingu sõlmimine

Kontrolli kindlustuse kehtivust liikluskindlustuse kalkulaatorist. Kui kaitse hakkab lõppema, sõlmi uus leping viivitamatult, sest seaduse järgi vajab iga sõiduk liikluskindlustuse katkematut kaitset. Kindlustusestis saadame oma klientidele vajadusel meeldetuletuse ja koondame ühtlasi uued pakkumised võrdluseks.

Bussi müük ja lepingu lõppemine - kuidas see töötab

Lepingu saad ennetähtaegselt lõpetada näiteks siis, kui buss hävib, varastatakse või on pikemalt kasutuskõlbmatu. Sama kehtib olukorras, kus lõpeb rendi- või liisinguleping. Kasutamata perioodi eest tagastatakse tasutud makse proportsionaalselt.

Bussi müügil läheb kehtiv liikluskindlustus tavaliselt automaatselt uuele omanikule. Uus omanik võib jätkata sama seltsiga või teha täiesti uue lepingu. Müüja saab lepingu lõpetada enne omanikuvahetust, kuid pärast registrikande muutmist liigub leping üle ja tagastusõigust enam ei teki.

Reisijate ohutus bussis

Bussis on korraga palju inimesi ning seetõttu on ohutusreeglite järgimine eriti oluline. Reisijate käitumine, pagasi paigutus ja avariivarustuse korrashoid mõjutavad otseselt seda, kui turvaline on sõit ning millised võivad olla tagajärjed äkkpidurduse või õnnetuse korral.

Põhireeglid

• Turvavöö on kohustuslik - seadus näeb ette, et reisijad peavad kinnitama turvavööd; bussijuht võib ja peab vajadusel sekkuma, kui reisija ei allu ohutusreeglitele.
• Sõidu ajal peaks vältima reisijate seismist või vahekoridoris liikumist - liikuv reisija on avarii korral esimene, kes võib viga saada, eriti äkkpidurduse puhul.
• Pagas ja isiklikud esemed tuleb paigutada ohutult - kohvrid, kotid ja muud esemed peaksid olema kindlalt paigutatud pagasiruumi või istmete alla.
• Bussi sisemuses ei tohiks olla lahtisi esemeid - ka väike ese võib pidurdusel osutuda ohtlikuks; vahekäik peab olema vaba.
• Väljapääsuteed ja avariivarustus peavad olema ligipääsetavad - esmaabikomplektid, tulekustutid ja hädahaamrid peavad olema töökorras ning evakuatsiooniplaan arusaadav.
  
  

Lastega reisimisel

Laste ohutus vajab eraldi tähelepanu, sest nad ei pruugi ohutusreegleid ise mõista.

• Bussis peavad olema töökorras turvavööd, võimalusel kolmepunktivööd.
• Lasterühmadele tuleb paigaldada vastav tunnusmärk.
• Buss peab olema eelnevalt tehniliselt kontrollitud (rehvid, pidurid, tuled).
• Reisi alguses tuleb lastele anda üheselt mõistetavad käitumisjuhised.
• Bussijuht võib keelata sõidu või katkestada selle, kui turvanõuded ei ole täidetud.
  
  

Pea meeles

• Liikluskindlustus aitab katta bussiga teistele tekitatud isiku- ja varakahjud ning see on eriti oluline, sest bussi üheainsa sõiduga on seotud sageli palju reisijaid.
• Hind kujuneb bussi liigi ja tehniliste andmete, kasutusviisi, kliendi kahjuajaloo ning mitme muu teguri koosmõjul. Kuna iga kindlustusandja riskimudel on erinev, tasub pakkumisi meie kalkulaatoris võrrelda.
• Liikluskindlustus ei kata õnnetuse põhjustaja enda bussi kahjusid - selleks on vaja kaskokindlustust - ning tuleb arvestada ka kindlustussummade piirmäärade ja muude välistustega.
• Euroopa sõitudel kehtib Eesti liikluskindlustus enamasti kogu EMP-s ja Šveitsis. Kui sihtkoht jääb EMP-st välja, kontrolli rohelise kaardi nõuet ja võta see vajadusel kaasa.
• Katkematu kindlustuskaitse aitab vältida sundkindlustust ja kindlustuseta sõitmisega seotud suuri kulusid.