Kas õnnetusjuhtumi- või elukindlustus?

Sageli ei oska kliendid pöörata tähelepanu, et elukindlustus ja õnnetusjuhtumikindlustus on erinevad kindlustusliigid. Mille poolest need kindlustused siis erinevad? Mõlemale poliisile on ju märgitud kindlustussumma, mis kindlustatu surma korral väljamaksmisele kuulub.

Elukindlustuslepingust makstakse hüvitist vaid kindlustatu surma korral, kusjuures pole oluline, kas surma põhjuseks oli õnnetus või haigus. Puhtast elukindlustuspoliisist pole saada mingit hüvitist invaliidsuse, pikaajalise haiguse vms korral. Kuna haiguse risk sõltub oluliselt inimese vanusest, siis on vanema inimese kindlustusmaksed suuremad. Elukindlustusleping tehakse enamasti pikkadeks aastateks, kuni laenud makstud ja lapsed suureks saanud. Muide, pankade poolt pakutav laenukindlustus on sisuliselt üks elukindlustuse liik.

Mis on õnnetusjuhtumikindlustus?

Nagu toote nimetuski ütleb, toimib see ainult õnnetusega seotud asjaoludel. See kindlustus võib sisaldada mitmeid erinevaid hüvitisliike nagu surmajuhtumihüvitis, invaliidsushüvitis, valuraha, päevaraha, raviraha. Milliseid konkreetselt, sõltub tootest ja kliendi enda valikust. Kuid alati peab meeles pidama, et kõik valitud hüvitised rakenduvad vaid õnnetusjuhtumiga seoses. Hüvitist ei maksta, kui inimene sureb näiteks infarkti või jääb invaliidiks insuldi tagajärjel või on hoopis kopsupõletikuga kuu aega haiguslehel.

Nii tuleb endale kõigepealt selgeks teha, milliste riskide vastu kindlustuskaitset otsitakse. Alles seejärel saab hakata sobivat kindlustuslahendust kokku panema. Kui teha elukindlustusleping, siis seda võiks kindlasti täiendada vähemalt mõne (eelkõige invaliidsus) lisahüvitisega. Kui elukindlustusleping kalliks läheb, võib piirduda ka õnnetusjuhtumikindlustusega, kuid siis jääb kindlasti katmata haigusest põhjustatud surmajuhtumi risk.

Iga kindlustuskaitse toimib vastavalt konkreetsetele kindlustustingimustele, lihtsalt tuleb mõista, kuidas nad omavahel kooskõlas on. Näiteks järgmise kindlustuspaketi puhul: elukindlustussumma 50 000 €, õnnetusjuhtumikindlustuse surmajuhtumihüvitis 25 000 €, invaliidsushüvitis 100 000 €, valuraha 6 000 € ja raviraha 10 000 €.

Sõltuvalt kindlustusjuhtumist toimub hüvitamine järgmiselt:

• Kui surma põhjuseks on haigus (infarkt, insult, kasvaja vms), siis makstakse välja elukindlustussumma, kuid õnnetusjuhtumikindlustuse alt ei ole mingit hüvitist saada.
• Kui surma põhjuseks on õnnetus, siis makstakse välja nii elukindlustussumma kui õnnetusjuhtumikindlustuses kokku lepitud surmahüvitis.
• Kui õnnetus põhjustab jääva vigastuse (näiteks sõrme kaotus), siis makstakse hüvitiseks vigastuse raskusastmele vastav protsent õnnetusjuhtumikindlustuses määratud invaliidsushüvitisest. Elukindlustusest pole midagi saada.
• Kui õnnetus põhjustab ajutise vigastuse (näiteks luumurd), siis makstakse hüvitiseks vigastuse raskusastmele vastav protsent õnnetusjuhtumikindlustuses määratud valurahast.
• Kui õnnetusjuhtumist tingitud vigastuse ravil tekib põhjendatud kulusid, mida haigekassa ei kata, siis on vastavalt kindlustustingimustele võimalik kulude hüvitamine ravirahast.

Seega igal hüvitisel on oma eesmärk, kuigi nad võivad osalt kattuda. Mõnikord saab kogu vajaliku kindlustuspaketi vormistada ühe poliisina, kuid sageli annab hinnalt või tingimustelt parema lahenduse hoopis erinevate poliiside omavaheline kombineerimine. Selleks, et mitte liigselt oma aega kulutada suure hulga erinevate tingimuste ja hindade võrdlemisega, on kasulikum nõu küsida maaklerilt.